...mida tähele panna telgi rentimisel?

Eduka lahenduse tagab hea planeerimine. Ühe ürituse ehitus on ehk vaid neljandik kogu tööst - see on vaid eeltöö vormistamine lõpptulemuseks. Siis ei ole enam aega hakata lahendama "suuri" probleeme.

TELGI EESMÄRK
Esmalt tuleks selgeks teha, mille jaoks telki vaja läheb?

Eestis kasutatakse telke enamasti sündmuste korraldamiseks vabas õhus ja peamiseks eesmärgiks on ilmastikukaitse - Eestis peamiselt küll vihma eest kuid mujal maailmas leiavad telgid väga laialdast kasutust ka varjuna päikesevalguse eest. Samuti pakub telk oma olemuselt ka peavarju või ala mille alla koguneda ning andes inimestele nö turvliseme olemise ja koondab massi ühte kohta kokku.

SUURUS
Kui eesmärk on selge, siis tuleks jõuda arusaamisele, et kui suurt telki vaja võiks minna?


Selle jaoks tuleb esmalt läbi mõelda, milliseid tegevusi telgi all toimetatakse.
Klassikalised lahendused on pidu (söömine, tantsimine, lava jm tegevused) telgis.
Telgi suuruse arvutamiseks olen mina aastate jooksul toetunud järgmistele koefitsentidele ja kogemustele. Kui telgi alla mahutamist vajavate inimeste arv on enamvähem selge, siis saab arvutada järgmiselt:
Ümmarguste laudadega (tavaliselt lauad läbimõõduga 160-180cm) - inimeste arv korrutada koefitsendiga 2,5. (Nt. 100 inimest x 2,5 = laudade, toolide alune pind ca 250 ruutmeetrit.
Püstlaudadega võib koefitsendina kasutada 1,5-te. (Nt. 100 inimest x 1,5 = 150 ruutmeetrit)
Seminari / kontserdi vormis inimeste istumine ridades - võiks koefitsent olla ca 0,75
Seisvate inimestega on arvestamine vast kõige lihtsam, sest üks seisev inimene tahab tavaliselt enda ümber ca ühte ruutmeetrit ruumi, et ennast enamvähem mugavalt tunda - loomulikult on inimesed erinevad, nagu seda on ka erinevate ürituste iseloomud.
Kuid lisaks istumisele / seismisele peavad telgi alla enamasti mahtuma ka "teenindusalad" (buffee lauad, käiguteed, dekoratsioonid jms.), tantsupõrand, esinemislava, jne.
Esinemislava võib võtta enda alla üsna suure pindala - kuid selle määrab tihtipeale esineja. Klassikalisem mõõt on 6(laius)x4(sügavus) meetrit. Ent kui esineb vaid näiteks õhtujuht või DJ, siis võib vabalt piisata ka 2x2 meetrisest lavast.
Ka tantsupõranda suurus on enamasti individuaalne külaliste tüübist lähtuvalt. Võib-olla pole tantsijaid üldse, ent olen teinud ka ürituse, kus ainuüksi tantsimiseks oli eraldi telk koos tantsupõranda ja esinemislavaga.

Lisaks kõigele eelnevale tuleks kindlasti arvesse võtta ka seda, kas planeeritav telk saab olema avatud või suletud külgedega.









Kindlasti võiks kinniste seintega lahenduse puhul arvestada mõningase lisapindalaga, sest elu on näidanud, et inimestele ei meeldi olla vastu seina (ei istuda ega seista). Kinniste külgede puhul võiks arvutamisel võimalusel jätta ca 1m liikumisruumi.

ASUKOHT
Ühe olulise asjana tuleks kindlasti läbi mõelda planeeritava telgi asukoht.
Telgid on oma olemuselt ajutised ehitised ja nende püstitamisel on esmatähtis tähelepanu pööramine turvalisusele. Telkidele meeldib peaasjalikult võimalikult sile pind. Kui konkreetne asukoht on siiski kas ebatasane või kaldus ent ikkagi oleks tarvis telki antud kohale paigaldada siis kindlasti on olemas lahendus, ent alati ei pruugi see enam jääda mõistlike kulude piiridesse. Sellistel puhkudel tasub kindlasti arutada spetsialistiga ja võib-olla ei olegi lahendus väga keerukas.

Ka siledate platside puhul tasub igaksjuhuks asjatundjaga läbi arutada, sest vaid väike kõnniteeäär, kanalisatsiooni luuk või viltu kasvav puuoks võib lihtsast paigaldusest luua hoopiski keeruka väljakutse. Kõige tulemusrikkam on korraldada kohtumine planeeritava telgi planeeritavas asukohas.
Kindlasti peaks enne paigaldust käima platsil ära töö teostaja, et vältida hilisemaid üllatusi.

TELKIDE TÜÜBID

A-RAAMIGA TELGID

A-raamiga telgid - on ilmselt kõige levinum tüüp. Selliste telkide puhul on mõõtmete arvestamisel esmatähtis telgi laiuse mõõt. Seda tüüpi telke annab enamasti pikendada (olenevalt telgi tüübist) kas 3 või 5 meetrise sammuga (Eesti levinuimad). Seega kui võtta 10 meetrit lai telk, siis sellest annab ehitada 10x ... telgi. Üldiselt loetakse heaks tavaks, et A-raamiga telke ei ehitata lühemaid kui on nende laius (näiteks 10x5 meetrit). Kindlasti on eriolukordi, kus selline lahendus võib olla möödapääsmatu.

A-raamiga telkide puhul tuleb kindlasti arvestada ka sellega, et olenevalt telgi suurusest ja tüübist on telgi külgedel telgi raami toestavad ja püsti hoidvad trossid, mida kutsutakse vaieriteks. Vaierite aukohta saab tavaliselt vajadusel pisut ümber positsioneerida aga enamasti jäävad nad telki alustava ja lõpetava mooduli külgedele. Tulenevalt telgi pikkusest võivad vaierid olla vajalikud ka vahepealsetes moodulites.
Erinevatel telgi tüüpidel võivad vaierid olla ka metallist latid (mille eemaldamine ja teise kohta liigutamine on keerulisem kui trosside puhul), samuti kasutatakse väiksematel (kuni 10 meetri laiustel telkidel) ka horisontaalseid tugitalasid - selliste puhul ei jää toestatud mooduli vahel midagi liikumist takistama.

PAGODA TELGID
Pagoda tüüpi telgid on nö tipuga telgid ja Eestis enamasti nelinurksed ning 5x5 meetrit mõõdus. Kuid leidub igasuguseid erinevaid mõõtmeid (4x4 ja 6x6 ning üksikud 8x8 meetrit) kui ka variatsioone - näiteks kuuenurkseid.
Kuna nende mõõtmed on väiksemad siis on arusaadavalt väiksem ka nende poolt kaetav pind. Kuid olenevalt telgi tüübist, on eraldiseisvaid telke võimalik omavahel liita ja seeläbi katta suuremat arvu ruutmeetreid. Liitmisel tuleks kindlasti tähele panna, et kas antud telke on võimalik ühendada ka vettpidavalt! Lisaks tasub tähele panna, et kui telke on võimalik korralikult ja veekindlalt omavahel külgepidi liita, siis kas on tähelepanu pööratud ka nelja telgi liitmisel tekkivale "ruumi" keskele jäävale ühenduskohale, sest isegi kui pikiküljed on omavahel liidetud, siis enamasti ei ole sellele kohale tähelepanu pööratud ja vesi pääseb tuppa.

ERIKUJULISED ja ERILAHENDUSTEGA TELGID
Lisaks enimlevinud tüüpidele mõeldakse pidevalt välja kõiksuguseid erilahendusi. Mõni ilusam kui teine kuid tihtipeale ei peitu silmatorkava ja ägeda kuju taga erilist praktilisust. Ent kuna iga sündmus on omanäoline, siis tihti võib just tavapärasest erilisem lahendus ürituse maksimaalselt välja kanda.



TELKIDE PÕRANDAD
Vajadus telgi põranda järele võib sõltuda väga paljust. Samuti nagu pakutakse "põranda" nimetuse all üsna erinevaid lahendusi - nende eesmärk on küll üks - tugev ja kindel jalgealune kuid lõpptulemus võib olla üsna erinev.  Enimlevinud põranda tüübid on:
Plastikpõrand - laotakse kokku väiksematest moodulitest - jälgib maapinna kuju
Veekindlast vineerist - altpoolt toestatud puitmaterjaliga - jälgib maapinna kuju
Telgiga kaasas käiv originaal põrand - paigaldatakse tavaliselt nii, et põrand jääks sirge ja loodis
Põranda hind võib tihtipeale moodustada üsna suure osa telgi rendihinnast, kuid siis tasuks juba tähelepanu pöörata ka sellele, et mida selle raha eest saab. Kõige mõistlikum on teenusepakkujaga detailid läbi arutada ja veenduda, et pakutav on ootustele vastav.










TELKIDE KÜLJED (SEINAD)
Telkide seinu on nii läbipaistvaid kui läbipaistmatuid, pehmeid (PVC'st) kui ka klaasist - samuti ka jäikasid seinu läbipaistmatust materjalist.
Seinte vajaduse ja materjali dikteerivad jällegi konkreetse telgi otstarve ja vajadus. Kindlasti on omal kohal ka lahendused kus telgile seinu ei paigaldatagi.
Kõige praktilisemad on PVC katted, sest neid saab reeglina vajadusel eest tõmmata. Seevastu klaasseintel tavaliselt selline võimalus puudub. Sisse- ja väljapääsuks tuleb kasutada ust.
Klaasseinte paigaldus nõuab tavaliselt ka originaal põranda paigaldust, sest klaasimoodulid toetuvad originaal põranda elementidele. Võimalikud on ka erandid, aga jällegi soovitan erilahendused teenuse pakkujaga eelnevalt läbi arutada.
PVC seinte puhul reeglina erilisi kitsendusi ei ole. Peamiselt tasub tähelepanu pöörata, et kas katted on puhtad ja ei ole üleliia kulunud (jätavad samuti määrdunud mulje).
Läbipaistva PVC juures tuleks arvestada, et külma ilmaga (ca +5C allapoole) muutub läbipaistev PVC väga jäigaks ja miinus kraadidega võib lausa purunueda, kuid see sõltub juba rendileandjast.

KATUSED
Telkidel kasutatakse peamiselt kolme tüüpi katuseid:
  • Valge, valgust läbi laskev PVC - kindlasti kõige levinum. Jätab telgi päevasel ajal seest valgusküllaseks, ent kui on näiteks plaanis kasutada telgis palju valgusefekte või video projektsiooni, siis võib liigne valgus saada takistuseks.
  • Valge aga valgust mitte läbi laskev PVC - kahe valge PVC kihi vahel on eraldi kint, mis ei lase valgusel läbi paista - seda kihti nimetatakse Opaque kihiks. Koos Opaque küljekatetega saab ka päevasel ajal telgi seest täitsa pimedaks - seega sobilik video ja valgusefektide kasutamisel.
  • Läbipaistev PVC - jätab oluliselt avarama mulje. Tähele tuleks panna, et suvisel ajal, lauspäikese käes võib telgis temperatuur väga kõrgeks minna, eriti kui kasutatakse mitteavatavaid klaasseinasid.
Lisaks võib kohata ka termokatuseid (täispuhutavad), ent nende ebaefektiivse paigalduse tõttu kasutatakse neid renditelkide juures harva. Termokatused aitavad efektiivsemalt hoida telgi sisetemperatuuri.

TELKIDE OHUTUS
Telgid on ajutised ehitised. Olgugi, et nad paistavad üsna kerged ja õhulised, kaaluvad suuremad telgid väga palju. Ent hoolimata oma kaalust on nad väga tundlikud tuule suhtes. Sellepärast on äärmiselt oluline, et telk saaks hoolikalt paigaldatud ja kinnitatud maapinna külge. Kinnitamiseks kasutatakse tavaliselt metallist vaiasid, mis lüüakse 60-120cm sügavusele. Paigaldaja peab arvesse võtma paigaldatava maapinna koostist ja tihedust. Näiteks asfaldi tihedus on oluliselt suurem kui liival - seega randa paigaldataval telgil peab kindalsti kasutama oluliselt rohkem vaiasid ning vajadusel veel ka raskuseid.
Igale telgile on tavaliselt ettenähtud paigaldusjuhised ja neid peab kindlasti jälgima, ent paigaldaja peab sellest hoolimata arvestama kohalike oludega, ilmaga, kogemusega jne.
Tihti vaadatakse ekslikult, et õrn tuul hoiab pigem just telgi küljekatte ilusasti pingul, kuid kui tuule puhang tõuseb 5m/s'lt järsku 20m/s'le, peavad telgi kinnitusvahendid vastu pidama 1600% suuremale jõule! (tuule kiirus ruudus annab meile enamvähem survejõu telgi küljele)
5m/s tuule mõju vertikaalsele seinale ca 20kg/ruutmeetrile
20m/s tuule mõju vertikaalsele seinale on aga ca 200kg/ruutmeetrile
Seega korrektne kinnitamine on hädavalik. Ent on olukordasid, kus vaiasid kasutada ei saa. Sellisel juhul peab vaiad asendama raskustega. Raskuste kasutamisega võivad kaasneda tihtipeale märkimisväärsed lisakulud.
Lisaks vaiadele ja raskustele tuleb kindlasti kasutada juba eespool juttu olnud vaiereid (trosse), sest ilma nendeta ei ole raskustest mittemingisugust kasu. Vaierid ja trossid on ainukesed mis annavad telkidele konstruktsioonilise tugevuse.
Ohutusmeetmete alla peaks kuuluma ka rendiettevõtte poolne juhendamine, et kuidas käituda ohu olukorras, millisest tuule tugevusest alates tuleks telgi kasutamine lõpetada, jne. Suurematel üritustel oleks mõistlik kui telgi rentinud ettevõtte poolt on kohapeal vastutav tehnik - olgugi, et Eestis sellekohane regulatsioon puudub (puuduvad tegelikkuses igasugused nõuded meelelahutuskonstruktsioonidele) siis sellest hoolimata peaks telgis viibivate inimeste turvalisus olema esmatähtis!